Tagasivaade kursusele lähtudes tudengite poolt täidetud küsimustikest

Kuigi üldiselt ei ole tavaks jagada tagasisidet küsimustikele ja üldistada vastuseid, on see tegelikult vale. Õigete evalvatsiooni printsiipide kohaselt tuleks siiski tulemusi tutvustada ka osalejatele endile. Järgnevalt toon välja olulisemad aspektid, mis anonüümselt kursusel osalejate seas läbi viidud küsimustikust välja välja tuli.

Enamik tudengeid tulid kursusele „ E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad“ ootusega saada ülevaadet erinevatest töövahenditest, mida oma töös edaspidi kasutada või õppetöös rakendada. Loodeti, et kursusel osalemine tõukab neid rohkem oma õppeprotsessis web2.0 vahendeid kasutama. Kuid oli ka tudengeid, kes polnud e-õppega kunagi kokku puutunud ning ootused kususele olid suuremad, kuna huvi pakkusid kõik e-õppe aspektid – vahendid, metoodikad, keskkonnad.

Kuidas kursus vastas ootustele? Suurem osa tudengeist tunnistas, et ootused täitusid ja rohkemgi veel, kursus üllatas positiivselt. Saadi teadmisi vahendite kohta, kuid muutus ka mõtlemisviis ning boonusena lisandusid ideed, kuidas oma töös ja koos õpilastega õppetöös web2.0 vahendeid kasutada. Kuid oli ka neid, kes tunnistasid, et kõik ei läinud päris nii nagu loodeti. Oleks võinud olla pisut rohkem e-õppe metoodikatest ja vähem tehnoloogilistest vahenditest. Liiga palju vahendeid oli mitmete tudengite mure, kuna vahendite rohkuse tõttu ei jõudnud kõigisse süvitsi minna, mistõttu võisid jääda teadmised vahendist pealiskaudseks. Tudengitele, kelle tehnilised oskused olid nõrgemad, oli kursuse tempo natuke kiire. Veel mainiti, et kontaktpäevi oleks võinud olla rohkem.

Ootused õppejõule jagunesid kaheks. Suurem enamus nägi õppejõus vaid suunajat ning teenäitajat, mistõttu suuri ootuseid ei olnud. Ja sellele rühmale õppejõudude tegevus ületas kõik ootused. Kuid väiksem seltskond ootas õppejõult veel enam tagasisidet, suunamist, tehnilisi oskusi. Mistõttu kõik ootused ei täitunud.

Mitmele tudengile oli väljakutse avalikult esineda ja oma töid kaitsta klassi ees, oma kodutööde avalikult välja panemine ajaveebi, et seejärel jääda õppejõu tagasisidet ootama. Ka rühmatöö sooritamine kaugõppe vormis, valdavad Interneti vahendusel, kujunes mõnel grupil oodatust keerulisemaks.

Kursusele tulles olid vähesed tudengid kokku puutunud web2.0 töövahenditega. E-posti teenuse pakkujad, fotode ja videorepositooriumid ning ajaveebid olid enimlevinumad esindajad tudengite seas. Väga vähesed olid kokkupuutunud ühesõppe keskondade või agregaatoritega. Seevastu aga pärast kursuse lõppu otsustasid tudengid kindlasti edasi kasutada oma õppimisprotsessis ja töös enim blogisid, sotsiaalseid järjehoidjaid, veebipõhiseid kontoritarkvarasid, agregaatoreid ja ühesõppe keskkondasid. Need vahendid kattusid ka suures osas sellega, mida peeti enesejuhitavat õppimist toetavateks vahenditeks – esikohal blogi, järgneb agregaator ja sotsiaalne järjehoidja del.icio.us.

Enesejuhitava õppimise plusside ja miinuste osas olid õppijad üksmeelsed. Miinuse all märgiti läbivalt asjaolu, et enesejuhitav õppimine eeldab suurt enesedistsipliini ja motivatsiooni. Lisaks ka see, et vahel võib ülesannet lahendades hätta jääda, siis pole kelle poole pöörduda, et abi saada. Plussina nähti samuti ühiselt – õpilasel on vabadus valida endale ise töövahendid, keskkonna, aja ja põhjuse õppimiseks, õpilasel on piiramatud võimalused. Samas möönis üks tudeng, et selline vabadus võib olla ka miinus, sest see kõik oleneb inimesest endast ja tema vaatenurgast ja kõigile selline vabadus ei sobi.

Õpilepingut pidasid tudengid oluliseks, kui kolm erandit välja arvata. Leiti, et oma mõtete kirjapanemine enne ülesande täitmist on kindasti kasulik, mõtted saavad konkreetse kuju ning hiljem on hea oma arengut läbi tegevuse jälgida.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõik küsimustike vastajad andsid väga palju uusi mõtteid seoses kursuse korraldusega ning kõikidest oli väga palju abi. Loodetavasti leidis kursuselt igaüks enda jaoks midagi.

15 sept. start

Homme algab magistriõppe kursuse ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ esimene kontaktpäev P-302 ruumis kell 10.00.
Osavõtt registreerunutel vajalik.
Kursuse orienteeruv tegevuskava.

Seekord kursus sügisel

Seekord on magistriõppe kursus ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ Tallinna Ülikoolis sügissemestril.
Kursus toimub septembris ja oktoobris. Kolmel kontaktpäeval tutvustatakse sotsiaalse tarkvara erinevaid rakendusi e-õppes ja magistriõppe üliõpilaste igapäevatöös enesejuhtiva õppimise toetajana.
Kursusel on kaks rõhuasetust: anda esimese aasta magistriõppe üliõpilastele kogemusi enesejuhtiva õppimise planeerimiseks web 2.0 vahendeid kasutades ja tutvustada õpikeskkonna ja õpitegevuste planeerimisel vajalikke tegevusmustrite ja hajutatud õpikeskkondade lubavustepõhise planeerimise tehnoloogiaid.
Kursuse läbinud peaksid oskama luua oma õpirühma jaoks paindlikke õpiruume virtuaalseid veebivahendeid rakendades ning olema loovalt võimelised neid õpiruume õpi- ja õpetamistegevustes kasutama.

Kui õppijad kasutavad ajaveebi paljudel kursustel?

Täna tekkis veel üks mõte, mida tulevikus kursuste tegija peaks arvesse võtma.

Ei saa eeldada, et igal kursusel on õppijal oma ajaveeb – pigem vastupidi, enesejuhtival õppijal on üks ajaveeb mitme kursuse tarbeks. Näiteks Kristjani ajaveeb. Sel juhul on õppija jaoks pilt selgem, kui õppejõudude jaoks.

Millised on õppejõule plussid ja miinused:

PLUSSID
– õppejõud näeb teistest ajaveebi kirjetest, kuidas üliõpilane teiste õppejõudude kursustel tegutseb ja areneb, see muudab lähenemise õppijakeskseks ja loob raamistiku ka konkreetsetele kodutöödele, mida vastaval kursusel esitatakse
(seda muidugi juhul, kui kõik õppejõud loovad õppijale teatud osas valikuvõimaluse, missugusel teemal end kodutöödes edasi arendada).

Näiteks võib õppejõud näha, kuhu suunas õppija ideed liiguvad ja akadeemilises õhkkonnas pole ka välistatud kursuseväliste soovituste jagamine, kui õppija areng liigub õppejõudu huvitaval teemal. Siit kujuneks akadeemilised koostöövõrgustikud, mis pole hierarhilised.

MIINUSED
– õppejõud on segaduses, milline on tema aine kodutöö õppija ajaveebis

LAHENDUSED
– üliõpilane kasutab iga aine kodutööde sooritamisel spetsiifilist ainekoodi põhist märksõna, mida siis tellitakse infovoona.

Hetkel tekib paljude ajaveebide puhul veel probleeme vastavate infovoogude kokkutõmbamisel paljudest eri tüüpi ajaveebidest, kuid ilmselt on see tulevikus võimalik lahendus.

Kui sellist ainekoodi põhist märgendamist ja enesejuhtivat õppimist kasutada pikema perioodi vältel, siis peaks teoreetiliselt otsingute abil olema võimalik leida ka varasemate aastate õppijate poolt tehtud kodutöid – kui neid mitte plagieerida vaid kasutada inspiratsiooni allikana, on ka siin plussid olemas.

Kus peaks tuutor reflekteerima?

Hajutatud keskkonnas kursuse korraldamisel on üheks põhiküsimuseks, kus peaks tuutor reflekteerima.

MII7008 kursusel, kus tegevus algas individuaalsest ajaveebist ja enesejuhitud õppimisest, oli loogiline valik kirjutada kommentaare iga kursuslase ajaveebi eraldi. Selle peamiseks plussiks oli individuaalne lähenemisviis. Samuti oli minu arvates lihtsam hoida kodutöö, mida ma kommenteerisin ja kommentaar üksteisega seotuna.
Näiteks enesejuhitud õppija õpilepingu dünaamiline tagasiside peaks minu arvates toimuma just iga õppija ajaveebis.

Miinuseks on see, et sageli on ühele üliõpilasele suunatud kommentaarid kasuks ka teisele õppijale.

Seda kommentaaride nägemist saaks ka tehniliselt lahendada, kasutades infovoogude tellimise printsiipi. Mõned ajaveebide mallid wordpressis näiteks võimaldavad tellida eraldi kommentaaride voogu. Kui aga igal õppijal on erinev ajaveebi pakkuja, siis on selline kommentaaride voogude tellimine raskendatud. Samuti tuleks siis, kui tuutor igas õppija veebis kommenteerib, tellida mitmeid erinevaid kommentaaride vooge ja need omavahel kokku üheks vooks muuta (mashups).

Seega, tehniliselt ja tuutorile lihtsam on teine võimalus – kirjutada vastused mitte õppijate vaid kursuse reflektsiooni lehele, sealt siis vastava õppija ajaveebile viidates.

Mis on selle viisi plussiks veel – kui nüüd õppijad vastu kommenteerivad, siis saab kogu seda kommentaaride voogu edukalt ilma miksimata tellida iga õppija eraldi. Muidugi, hetkel on kindlasti piiranguks see, et kõigis ajaveebides pole ühesugused ja ühtlustatud infovoogude haldamise võimalused.

On aga veel üks põhjus, mis tuutor võiks eelistada reflekteerimist kursuse ajaveebis – nimelt, kui õppijad teevad ühestegevust ja nende tulemused ja tegevus on samuti hajutatult nende ajaveebide ja muude keskkondade vahel, ega kuulu samas otseselt kellelegi. Seetõttu oleks parem, kui kõik rühma õppijad saaksid tagasiside ühest kohast – kursuse/tuutori reflektsiooni kaudu. Siin on nüüd tuutori ülesandeks erinevates veebides olevad kodutöö tükid viidetena oma kommentaari juurde põimida.

Seega näen kahte olulist telge:
enesejuhtiv õppimine ja õppija ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine
ühesõpe ja kursuse/tuutori ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine

Ideevabrik web 2.0 kursuse loomiseks

Sügisel on mul plaanis läbi viia web 2.0 vahendeid tutvustav kursus kutseõpetajatele.
Meie kursuse õppijad on osutunud äärmiselt loovateks ja seetõttu mõtlesin küsida nõu, KUIDAS TEEKSITE TEIE?

Kursuse tellimuses on sellised kitsendused:
– kogu tegevus toimub veebipõhiselt (ilma kontaktpäevadeta)
– keskseks õpikeskkonnaks on web-ct
– õpitegevused peavad olema lihtsad
– õpitegevused võiks olla kutseõpetajatele vajalikud oma kursuste planeerimiseks
– tellija eeldab, et lõpus testitakse õppijaid

Oodatud on kõik ideed ja ka tellimuse kriitika!

Kodutöö 1 kommentaarid

Täna lisasin kursuslaste tööde alusel koostatud õpijuhise, kuidas sooritada esimest kodutööd ja milliseid vigu võiks vältida või mida silmas pidada. Eelkõige loodan, et sellest on abi neile, kes pole veel kodutööga alustanud. Samuti peaks sellest olema abi kolmanda kodutöö – hinnangu andmise juures.

Juhise leiate nii kursuse lehelt kui ka viitega siit.

Uus kursuse ajaveebi kujundus

Nagu te märkasite, vahetasin kursuse ajaveebi kujundust. Põhjuseks on see, et eelmise kujunduse üheks puuduseks oli lubavuse puudumine täiendada jooksvalt ajaveebi päevikulehekülge, nii, et ka agregaatoris ilmuksid uued kirjed.

Loodame, et seekordne valik on õnnestunum.

Nii mõneski kursuslase ajaveebis on sama probleem, mille saaks lahendada uue kujunduse valimisega, millel on sobivamad lubavused.

Kursus kaugkoolituse tehnoloogiad

Kursuse eesmärk on õppida haldama ja looma sobivaid tegevusmustreid hajutatud arhitektuuriga web 2.0 õpikeskkondades.

[splashcast OAHP5898BF]

Kui sul on kursuse kohta KÜSIMUSI, siis võid julgelt kirjutada siia (Comments teksti allosas). Samuti on kursusel monitooringu lehekülg, mille kaudu saate jälgida, mis toimub ning saata oma jooksvaid küsimusi. Monitooringu leht täieneb vastavalt teie tegevusele.

Kursusel on kolm infopäeva ning nende vahel toimub iseseisev ja rühmatöö, milles on võimalik abi küsida nii kursuse juhendajailt kui ka rühmakaaslastelt. Kohtume Narva mnt. 25 PM-302.

1. kontaktpäev: 14. aprill
Loengud ja praktilised tööd
10.00-10.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Sissejuhatus kursusesse ja nõuete selgitamine, kursusel kasutatavate planeerimise (google calendar), monitooringu (netvibes, pageflakes, del.icio.us) ja suhtlusmeediumite (blogi) tutvustamine, skype (kontaktajad).
11.00-11.45 (Terje Väljataga) Suletud ja avatud hajutatud e-õppe maastikud, web 2.0 ja sotsiaalne tarkvara, eõppe 1.0 ja 2.0 võrdlus. Õppimisparadigmad: enesejuhitud õppimine, ühesõpe, sotsiaalsed võrgustikud.
12.00-12.45 (Terje Väljataga) Praktiline ülevaade kursusel kasutatavast sotsiaalsest tarkvarast: ajaveebid (nt. WordPress), agregaatorid (nt. Netvibes, PageFlakes), töölauapõhine tarkvara (nt. Flock), sotsiaalsed viitesüsteemid (nt. del.icio.us), filtreerimissüsteemid (Technorati, WordPress), agregeerimine.
13.00-13.45 Lõuna
14.00-15.45 (Terje Väljataga) Praktiline ülevaade kursusel kasutatavast sotsiaalsest tarkvarast: õpiobjektide agregaatorid ja nende repositooriumid (nt. SplashCast, Flickr, Slideshare). Ühe õpiobjekti individuaalne loomine.
16.00-16.45 (Terje Väljataga) Suhtlustarkvara (Skype, Meebo).
17.00-17.45 (Kai Pata) Pedagoogilised tegevusmustrid ja lubavustepõhine õpidisain. Individuaalse kodutöö tutvustus: Kuidas luua õpikeskkonda enesejuhtivaks õppimiseks. Kuidas disainida lubavustepõhist tegevusmustrit enesejuhitud õppimiseks?

Kodutöö 1. Enesejuhitud õppimiseks hajutatud õpimaastiku koostamine ja selles toimuva ühe lubavustepõhise tegevusmustri läbiproovimine ja kirjeldamine etteantud reeglite alusel (õpikeskkonna elementide kirjeldamine (esitusviis vaba); 1 pedagoogilise töövoo diagramm koos tegevusteks vajalike keskkonna lubavuste kirjeldamisega – diagramm ja narratiivne kirjeldus). Töö valmimise tähtaeg 28. aprill. Kodutöö esitatakse blogis või wikis või lisatakse sinna vajalikud viited.

2. kontaktpäev: 28. aprill
Loengud ja praktilised tööd
10.00-10.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Individuaalsete kodutööde esitlus ja hindamine
11.00-11.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Individuaalsete kodutööde esitlus ja hindamine
12.00-12.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Videosild Tartuga (Polycom). Debatt suletud õpihaldussüsteemi või avatud hajutatud eõppe keskkonna poolt ja vastu.
13.00-13.45 Lõuna
14.00-14.45 (Kai Pata) Suhtlemine ühesõppekeskkonnas. Toetusmudelid. Rollimängud ühesõppekeskkonnas.
15.00-15.45 (Kai Pata) Toetusmustrid: 6-mütsi, Johari aken, ajurünnak, debatt jt. Regulatsioon ja ühesloome hajutatud õpisüsteemis. Ühesõppe võimalused: projekt, uurimus, modelleerimine, simuleerimine, otsuste tegemine.
16.00-16.45 (Kai Pata) Ühisõppekeskkonnad, mis võimaldavad ühist loometegevust (View, Gliffy, google.docs, Wikispaces).
17.00-17.45 (Kai Pata) Rühmade moodustamine ja rühma kodutöö tutvustus: Kuidas luua õpikeskkonda loovaks ühesõppeks? Kuidas disainida lubavustepõhist tegevusmustrit loovaks ühesõppeks?

Kodutöö 2. Loovaks ühesõppeks hajutatud õpimaastiku koostamine rühmas ja selles toimuva ühe lubavustepõhise tegevusmustri läbiproovimine ja kirjeldamine etteantud reeglite alusel (õpikeskkonna elementide narratiivne kirjeldamine (esitusviis vaba); 1 pedagoogilise töövoo diagramm koos tegevusteks vajalike keskkonna lubavuste kirjeldamisega -diagramm ja narratiivne kirjeldus). Töö valmimise tähtaeg 12.(19) mai. Kodutöö esitatakse blogis või wikis, vajadusel on seal vaid viited esitluste asukoha juurde.

3. kontaktpäev: 19. mai
Loengud ja praktilised tööd
10.00-10.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Rühma kodutööde esitlus ja hindamine
11.00-11.45 (Kai Pata ja Terje Väljataga) Rühma kodutööde esitlus ja hindamine
12.00-12.45 (Terje Väljataga) Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid.
13.00-13.45 Lõuna
14.00-14.45 (Terje Väljataga) Autoriõigused ja plagiaat. Creative commons litsentsid. Tarkvara plagiaadi avastamiseks.
15.00-15.45 (Terje Väljataga) LeMilli keskkonnas ühise õpiobjekti loomine.
16.00-16.45 (Kai Pata) Hindamise tegevusmustrid. Rühma hindamine, kaaslase hindamine, õpiobjektipõhine hindamine. Tegevusmustri realiseerimise hindamine.
17.00-17.45 (Kai Pata) Kodutöö tutvustus: Evalvatsiooni printsiipide rakendamine empiirilises essees, mille abil hinnataks enda poolt loodud enesejuhtiva ja ühesõppe tegevusmustri rakendumist.

3. Kodutöö: Evalvatsiooni printsiipide rakendamine empiirilises lühiessees, mille abil hinnataks enda poolt loodud enesejuhitud õppimise ja loova ühesõppe tegevusmustri rakendumist. Töö valmimise tähtaeg 31. mai. Essee esitatakse blogis või wikis.