Archive for 30. mai 2007

plagiaaditarkvarast

mai 30, 2007

Plagiaadi avastamise tarkavara üksikuid tasuta näiteid:

Copifind

Copyscape

ExcelGrader.com

Plagiarism

eBook Maestro

Plagiaaditarkvarade võrdlus

Advertisements

Kui õppijad kasutavad ajaveebi paljudel kursustel?

mai 28, 2007

Täna tekkis veel üks mõte, mida tulevikus kursuste tegija peaks arvesse võtma.

Ei saa eeldada, et igal kursusel on õppijal oma ajaveeb – pigem vastupidi, enesejuhtival õppijal on üks ajaveeb mitme kursuse tarbeks. Näiteks Kristjani ajaveeb. Sel juhul on õppija jaoks pilt selgem, kui õppejõudude jaoks.

Millised on õppejõule plussid ja miinused:

PLUSSID
– õppejõud näeb teistest ajaveebi kirjetest, kuidas üliõpilane teiste õppejõudude kursustel tegutseb ja areneb, see muudab lähenemise õppijakeskseks ja loob raamistiku ka konkreetsetele kodutöödele, mida vastaval kursusel esitatakse
(seda muidugi juhul, kui kõik õppejõud loovad õppijale teatud osas valikuvõimaluse, missugusel teemal end kodutöödes edasi arendada).

Näiteks võib õppejõud näha, kuhu suunas õppija ideed liiguvad ja akadeemilises õhkkonnas pole ka välistatud kursuseväliste soovituste jagamine, kui õppija areng liigub õppejõudu huvitaval teemal. Siit kujuneks akadeemilised koostöövõrgustikud, mis pole hierarhilised.

MIINUSED
– õppejõud on segaduses, milline on tema aine kodutöö õppija ajaveebis

LAHENDUSED
– üliõpilane kasutab iga aine kodutööde sooritamisel spetsiifilist ainekoodi põhist märksõna, mida siis tellitakse infovoona.

Hetkel tekib paljude ajaveebide puhul veel probleeme vastavate infovoogude kokkutõmbamisel paljudest eri tüüpi ajaveebidest, kuid ilmselt on see tulevikus võimalik lahendus.

Kui sellist ainekoodi põhist märgendamist ja enesejuhtivat õppimist kasutada pikema perioodi vältel, siis peaks teoreetiliselt otsingute abil olema võimalik leida ka varasemate aastate õppijate poolt tehtud kodutöid – kui neid mitte plagieerida vaid kasutada inspiratsiooni allikana, on ka siin plussid olemas.

Kus peaks tuutor reflekteerima?

mai 24, 2007

Hajutatud keskkonnas kursuse korraldamisel on üheks põhiküsimuseks, kus peaks tuutor reflekteerima.

MII7008 kursusel, kus tegevus algas individuaalsest ajaveebist ja enesejuhitud õppimisest, oli loogiline valik kirjutada kommentaare iga kursuslase ajaveebi eraldi. Selle peamiseks plussiks oli individuaalne lähenemisviis. Samuti oli minu arvates lihtsam hoida kodutöö, mida ma kommenteerisin ja kommentaar üksteisega seotuna.
Näiteks enesejuhitud õppija õpilepingu dünaamiline tagasiside peaks minu arvates toimuma just iga õppija ajaveebis.

Miinuseks on see, et sageli on ühele üliõpilasele suunatud kommentaarid kasuks ka teisele õppijale.

Seda kommentaaride nägemist saaks ka tehniliselt lahendada, kasutades infovoogude tellimise printsiipi. Mõned ajaveebide mallid wordpressis näiteks võimaldavad tellida eraldi kommentaaride voogu. Kui aga igal õppijal on erinev ajaveebi pakkuja, siis on selline kommentaaride voogude tellimine raskendatud. Samuti tuleks siis, kui tuutor igas õppija veebis kommenteerib, tellida mitmeid erinevaid kommentaaride vooge ja need omavahel kokku üheks vooks muuta (mashups).

Seega, tehniliselt ja tuutorile lihtsam on teine võimalus – kirjutada vastused mitte õppijate vaid kursuse reflektsiooni lehele, sealt siis vastava õppija ajaveebile viidates.

Mis on selle viisi plussiks veel – kui nüüd õppijad vastu kommenteerivad, siis saab kogu seda kommentaaride voogu edukalt ilma miksimata tellida iga õppija eraldi. Muidugi, hetkel on kindlasti piiranguks see, et kõigis ajaveebides pole ühesugused ja ühtlustatud infovoogude haldamise võimalused.

On aga veel üks põhjus, mis tuutor võiks eelistada reflekteerimist kursuse ajaveebis – nimelt, kui õppijad teevad ühestegevust ja nende tulemused ja tegevus on samuti hajutatult nende ajaveebide ja muude keskkondade vahel, ega kuulu samas otseselt kellelegi. Seetõttu oleks parem, kui kõik rühma õppijad saaksid tagasiside ühest kohast – kursuse/tuutori reflektsiooni kaudu. Siin on nüüd tuutori ülesandeks erinevates veebides olevad kodutöö tükid viidetena oma kommentaari juurde põimida.

Seega näen kahte olulist telge:
enesejuhtiv õppimine ja õppija ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine
ühesõpe ja kursuse/tuutori ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine

veel märkusi lubavustest

mai 20, 2007

Kursuse üks põhitelgi oli lubavuse mõistest paremini aru saada. Selle eesmärgi täitis kursus igal juhul.

Mida on teie tehtuga võimalik peale hakata?
Igast joonisest ja kirjutisest saab välja korjata rea lubavusi, mis konkreetse vahendiga seoti kasutajate poolt. Need lubavused loovad web 2.0 vahenditele justkui uue kasutajate pool defineeritud võimaluste pilve.

Oletame näiteks, et del.icio.us-is kategoriseeriksin iga meie poolt kasutatud töövahendi teie poolt välja toodud lubavuste loeteluga (tag-ide abil). Nüüd, kui tuleb uus web 2.0 huviline, siis ta näeks kohe, milline lubavuste viitepilv on seotud vastava vahendiga – see oleks palju suurem kriteerium otsuste langetamiseks, kas vahendit kasutusele võtta oma tegevusmustris või mitte.

PS. Ele võiks sama mõelda oma magistritöö ideega seoses, ainlult vahendite asemel on raamatud.

Lubavuste kohta sain veel paar põnevat mõtet.
Uku kirjutab kommentaaris:

eriti suurt kasu sain sellest, et teadvustus rida võimalusi internetis, mida saab vägagi tulemuslikult rakendada edaspidi. Eriti, mis puudutab just seda kaugelt koolitamist või ühiselt töödega tegelemist. Loodan, et ka minul kujunesid teatud lubavused ja seetõttu on edasine tegevus tulemuslikum.

Minu mõtted selleg seoses on järgmised:
Mis puutub Uku kommentaari, siis lubavustega on selline lugu et nad on nagu “vaheolendid” – ei kuulu nad ei isiku ega tema tegevuste külge otseselt (seega ei saa öelda, et uku lubavused suurenesid), ega ka keskkonna juurde. Ehkki esialgne ökoloogiline arusaam lubavustest on kujundatud Gibsoni poolt, milles ta ütleb, et isikutel ja olenditel on effectivities to interact with the affordances of the environment(effektiivsused keskkonna lubavustega interakteerumiseks), kuid hiljem on sellest ideest edasi liigutud.

Kuid minu arvates..kui me mõtleme, et sotsiaalne tarkvara on selline, mis muutub kasutamisel paremaks (sest inimesed lisavad uusi märksõnu ja avavad uusi juurdepääsuteid), siis see lubavuse definitsioon muutub pisut hägusemaks. Näiteks, võiks ju mõelda, et web 2.0 vahendiga tegevus annabki aja jooksul paljude kasutajate tunnetatud lubavused kuidagi vahendile üle nt. need uued kasutuskogemused muutuvad aja jooksul web 2.o vahendi osaks.

Teiseks, on ka väidetud, et lubavused ei teki mitte üksnes isiku tegevusel tema vahenditega, vaid ka kahe isiku vahelisel tegevusel tajutakse justkui üksteise lubavusi (nt. mis Ukule võiks paremini sobida, kui me suhtleme sotsiaalse tarkvara abil – on minu poolt tajutud Uku lubavused seoses tema kasutajaharjumustega).

Teine aspekt, mis mulle väga põnev tundub, on see, et lubavusi ei tajutagi mitte üksnes ühe vahendi või artifakti kasutamisega seoses, vaid ka mitme töövahendi omavaheline seos läbi infovoogude võib kujuneda üheks teie poolt tajutud lubavuse allikaks.
Näiteks, et lubavus on infovoo tõmbamine sõprade ajaveebidest kokku.

Intersubjektiivsus on üks teema, mis mind on jätkuvalt huvitanud ja minu meelest on lubavused selle intersubjektiivsuse üks ehedaimaid näiteid. Tulles Tallinna Ülikooli oli mul rõõm pidada venia legendi teemal Intersubjektiivsus õpidisainides. Rahvast oli kohal küll vaid näputäis.
Keda huvitab… kuigi sel hetkel ei mõelnud ma veel üldse lubavuste peale, kuid nüüd näen siin mitmeidki seoseid inersubjektiivsuse mõistega. Oleks vaid aega ja vajadust need uued mõtted esitluseks formuleerida 🙂

Ideevabrik web 2.0 kursuse loomiseks

mai 15, 2007

Sügisel on mul plaanis läbi viia web 2.0 vahendeid tutvustav kursus kutseõpetajatele.
Meie kursuse õppijad on osutunud äärmiselt loovateks ja seetõttu mõtlesin küsida nõu, KUIDAS TEEKSITE TEIE?

Kursuse tellimuses on sellised kitsendused:
– kogu tegevus toimub veebipõhiselt (ilma kontaktpäevadeta)
– keskseks õpikeskkonnaks on web-ct
– õpitegevused peavad olema lihtsad
– õpitegevused võiks olla kutseõpetajatele vajalikud oma kursuste planeerimiseks
– tellija eeldab, et lõpus testitakse õppijaid

Oodatud on kõik ideed ja ka tellimuse kriitika!

agregaatori emakeelne vaste

mai 13, 2007

Muu hulgas arutasime Krakovis, kuidas võiks nimetada agregaatoreid e. uudisvoogude lugejaid. Hea sõna, mille juures Mart Laanpere viimaks pidama jäi oli vookogu.
Miks just vookogu. Esiteks see sisaldab endas agregaatorite lubavust olla ise oma infovoogude kontrollija ja peremees. Teiseks on vookogu sama suupärane kui meile tuntud veekogu sõna. Kolmandaks on veekogu – koht, kuhu kõik ojad sisse ja millest nad välja voolavad – ja vookogu – kohtu kus saab ise infovooge valida, mis sulle kokku jooksevad – analoogid, mis lisab uuele sõnale tähenduslikku jõudu.
Siit aga ka küsimus, kas ka vookogust saab tekitada väljapoole voolavaid infovooge?

Krakovis web2.0 õppimise kogunemisel

mai 10, 2007

8.05-13.05 oleme Terjega Krakowis iCamp projekti kogunemisel. Mida iCamp projekt teeb – üritatakse luua hajutatud õpikeskkondades õpetamise viise. Esimene katse toimus ühesõppe vallas ja just praegu arutame me teist rahvusvahelist eksperimenti, kus tudengid töötavad ühesõppekeskkonnas ja samal ajal toimub enesejuhtiva õppimise toetamine. Selles plaanitakse kasutada wiki keskkonda ja toetada õpilasi kasutades nn. õpikontrakti meetodit.

Kodutöö 1 kommentaarid

mai 4, 2007

Täna lisasin kursuslaste tööde alusel koostatud õpijuhise, kuidas sooritada esimest kodutööd ja milliseid vigu võiks vältida või mida silmas pidada. Eelkõige loodan, et sellest on abi neile, kes pole veel kodutööga alustanud. Samuti peaks sellest olema abi kolmanda kodutöö – hinnangu andmise juures.

Juhise leiate nii kursuse lehelt kui ka viitega siit.

Uus kursuse ajaveebi kujundus

mai 4, 2007

Nagu te märkasite, vahetasin kursuse ajaveebi kujundust. Põhjuseks on see, et eelmise kujunduse üheks puuduseks oli lubavuse puudumine täiendada jooksvalt ajaveebi päevikulehekülge, nii, et ka agregaatoris ilmuksid uued kirjed.

Loodame, et seekordne valik on õnnestunum.

Nii mõneski kursuslase ajaveebis on sama probleem, mille saaks lahendada uue kujunduse valimisega, millel on sobivamad lubavused.