Näitmustrid

Siia oleme kogunud erinevaid tegevusmustreid, kuidas Web 2.0 keskkondades saab õpitegevusi läbi viia. Oleme organiseerinud tegevusmustrid tegevuste tüüpide alusel.
Kahjuks koostasime vastava õppematerjali esmalt võõrkeelsena, ja eestikeelsed tegevusmustrid vajavad nii tõlkimist kui ka teiepoolset läbikatsetamist.

Õpikeskkonna konstrueerimine
Õpikeskkonna konstrueerimine on hajutatud erinevaid web 2.0 vahendeid kasutades üks olulisemaid väljakutseid. Kuidas võiks õpikeskkonna enda jaoks luua? Esimene soovitus on läbi mõelda kõik programmid, mida te juba kasutate: näiteks on teil oma blogi, mõned emaili aadressid, olete vahetus sõnumsidemega oma sõpradega reaalajas ühenduses, salvestate oma järjehoidjaid, laadite kusagile üles oma pilte… kuidas saaksite need keskkonnad ja seal liikuvad infovood enda jaoks efektiivselt toimima panna?
Võimalusi on erinevaid, kuid infovoogude liikumise kaudu oma õpikeskkonna ettekujutamine oleks esimene samm.
Võta mõned tükid märkmepaberit ja kirjuta sinna peale esmalt oma web 2.0 programmide nimed (nt. WordPress, del.icio.us, pbwiki, gmail, msn messenger, Flickr).

Järgnevalt mõtle läbi, millised on infovood, mille abil neist keskkondadest info välja liigub näiteks postituste vood (RSS feed, atom-feed), märksõnapilv (tagcloud), ühe märksõna infovoog jne. Uuri neid programme ja leia, kuidas on võimalik nende abil (nt. blogi, vookogu, wiki) püüda enda poolt välja saadetavaid infovooge. Näiteks on WordPress blogis võimalik lisada RSS voogu mõnest teisest allikast (blogi, uudistetoimetus, Flickr jne.), tellida ühe märksõnaga teid huvitavaid vooge teistelt blogijatelt. Vookogud võimaldavad vidinate (widgets) lisamisel veelgi enam – näiteks saate tõmmata vookogusse järjehoidjast del.icio.us märksõna voo, või enda märksõnapilve, slaidiesitluste programmist Slideshare oma esitluste voo, oma blogi postitsute voo, oma email voo, isegi Pbwiki voo ja veel palju muudki.

Kui võimalused on välja selgitatud, siis ühendage oma hajutatud vahendid voogude abil üksteisega. Kindlasti märkate, et kõiki teie poolt kasutatud web 2.0 vahendeid ei saagi siduda muidu kui arvuti töölauapõhiselt. Sellise ühendatud maastiku loomisel ilmneb ka, et mitmed vahendid on sarnaste funktsioonidega (näit. olete registreerinud ajaveebi WordPressis, sama funktsiooni saate täita ka PageFlakes blogimise vidina abil, võibolla on teil veel konto Ning.com sotsiaalses võrgustikus, kus oma lehel saab taas blogida, sarnane postituste voog tuleb ka teie PbWikist jne.). Järgmine samm on nüüd järele proovida, millised vahenditest on teile tõesti meelepärased kasutada ja millised on küll teie õpimaastiku elemendid kuid leiavad vaid harva kasutust. Üks oluline aspekt seostub sellega veel – kui hakkate kaaslastega koostööd tegema, on isegi hea, kui teie õpimaastik on avar ja paindlik: kõik teile meeldivad vahendid ei pruugi sobida teie kaaslastele.

Rühmade moodustamine, kaaslaste leidmine

Tutvustamine
Oluline osa koostööst on leida endale meelepärased õpingukaaslased. Kogukonna moodustamisel on tähtis ennast tutvustada ja teisi tundma õppida. Seda saab web 2.0 vahendite abil teha mitmeti: näiteks tutvustavad teid teie järjehoidja viited, teie poolt üles laaditud pildid, esitlused jt. õpiobjektid, teie tutvustus võib ka olla teie blogi, tutvustuse saate lisada sotsiaalse võrgustiku lehele nagu Ning.com jne. Sageli leitakse teid lehitsedes või tellides märksõnu, mida teie oma kirjutistes kasutate. Endale kaaslaste otsimist võikski alata just märksõnade lehitsemise või märksõnapilvede analüüsimise kaudu sarnaseid inimesi otsides.

Tutvustamisel on tähtsad nii teie mõtted, huvid, oskused aga ka teie kuuluvus juba olemasolevatesse võrgustikesse, teie seosed teiste inimestega. Kui tutvustuse kaudu esimene huvi on äratatud, saab tutvuda lähemalt kas kommenteerides blogi postitusi, luues reaalajas kontakte vahetu sõnumside, video- või audiokanalite vahendusel või mittevahetu suhtlemise foorumites. Püüa selgusele jõuda, kas kaaslased mõistavad, kes te olete ja mida te tahaksite teha, kas koostöö võiks sobida. Uuri, milliste vahenditega kaaslased töötavad – see on oluline ühise õpimaastiku planeerimisel.

Ühise tegevuse, huvide ja eesmärkide leidmine esmakohtumisel võimaldab luua kaaslastega tugevamaid sidemeid ka õpimaastikel. Näiteks võite siduda teineteise järjehoidjad, sotsiaalsed repositooriumid, ühineda sotsiaalsesse võrgustikku, tellida üksteise blogide infovooge, luua üksteisele juurdepääsu ühiskirjutamise vahenditesse (nt. wiki, ühisblogi, google.docs) jne

Mida tutvustamisel võiks silmas pidada:
– mina kui sotsiaalne oled (millised käitumisviisid on mulle omased ja mida ma teiste puhul aktsepteerin ja ootan)
– mina kui mõistuslik olend (mida ma tean, mida ma oskan, milline teadmus on minu huviorbiidis, minu poolt loodud õpiobjektid või teadmus)
– mina kui loov olend (millest ma vaimustun, mis äratab minus loomingulised alged, mida mulle meedib vaadata/kuulata, minu looming, programmid mida armastan kasutada)
– minu kuuluvus (milliste kogukondade liige ma olen ja mis on nende kogukondade identiteet ja reeglid, kellega ma olen koos piltidel, mida me koos oleme teinud)

Rühmade moodustamine
Rühmad web 2.0 õppimisel on vajalikud eelkõige teatud eesmärkide realiseerimiseks. Jagatud blogi, Wiki või järjehoidja on üks viis rühma liikmeid koondada. Web 2.0 keskkonnale on aga iseloomulik, et inimesed sageli leiavad üksteist ja panustavad teadmuse loomisse mitte kokkulepete alusel ja järgides rühma eesmärke ja reegleid – vaid pigem on rühm hajutatud vabatahtlikest mõttekaaslastest koosnev üksus, nn. võrgustik või kogukond kes liigub üheskoos tegutsedes, kommenteerides, katsetades edasi veel selgelt välja kujunemata eesmärgi suunas. Rühma liikmetel on olemas vaid perifeerne teadlikkus üksteise tegevustest, kuid nad arvestavad üksteisega ja jälgivad näiteks üksteise mõtteid kas ajaveebide voogude, järjehoidjate märksõnade voogude või nn. sotsiaalse teadlikkuse vahendite (Twitter.com, jaiku.com) kaudu.

Näide 1

icamp’i õppijatest rühma moodustamine

Nelja eri maa kõrgkoolide õppijad soovivad töötada segameeskondadena, et luua ühist küsimustikku ja õppida küsimustike koostamise printsiipe. Iga õppija loob algul oma blogi ja seob sellega ka oma pildid, õpiobjektid, sotsiaalse järjehoidja. Kõik õppijad kasutavad ühist sptesiifilist märksõna (nt. icamp1), et viidata oma blogi asukohale oma järjehoidjas del.icio.us tellides järjehoidjas icamp1 märksõna voogu, leiavad õppijad üksteist ja uurivad teineteise ajaveebe. Nad postitavad ajaveebidesse oma kommetaare ja lepivad kokku ühiseid suhtleise age kas emaili, msn, skype vt. vahendeid kasutades. leides sobivad kaaslased teeb mõni aktiivsem üliõpilane teistele ettepaneku luua ühine rühm. Järgnevalt loob rühm kas ühise ajaveebi, millel kõigile on juurdepääs, või ühise wiki. Oluline on, et iga rühm vajab kokkukuulumise ja teadete vahetamise tarbeks teatud ruumi, mida nad identifitseerivad kui ühist. Seega ei piisa vaid üksteise ajaveebide kokkulinkimisest. Ühise ruumi saaks moodustada ka ühise vookogu abil, kuhu lisatakse üksteise infovood ja lisatakse vidinaid suhtlemiseks ja teadete vahetamiseks. Ühise ala funktsioonideks on ülesannete ja tegevuste reguleerimine, sotsiaalse kokkukuuluvuse kujundamine, ühise töö sooritamine, ühiste ressursside koondamine, õpimaterjalide ladustamine.

Donna Cameron’i and Terry Anderson’i näiteid:
Collaborative Learning Activities Using Social Software Tools
http://docs.google.com/View.aspx?docid=ag9j97p7pg73_ahh5gqp63qx4#Lurking

Group formation around artifact: Flat classroom

http://flatclassroomproject.wikispaces.com

Loengud ja esitlused

Web 2.0 on loonud info esitamiseks ja edastamiseks täiesti uued kanalid, mis võimaldavad paindlikult infot kokku kombineerida ja olla aktiivselt osaline info kommenteerimisel. Mõningad näited, kus ja kuidas võiks õppematerjale esitada ja oma materjale teistele tutvustada.

1. Blogides on võimalik luua erinevaid lehekülgi (pages), õppijad saavad lehekülgi kommenteerida. Miinuseks on see, et tavaliselt saab blogides tellida vaid peamise blogipostituste lehe voogu ja seega saab õppija jälgida iga erineva õppematerjali lehekülge vaid peamiselt viidete kaudu. Positiivne on võimalus interaktiivselt suhelda õppematerjali teemadel, mis tõukab ka materjali autorit seda täiendama.

2. Wikides on võimalik luua iga materjali jaoks eraldi lehekülg, wiki lehekülgi ja seal olevate postituste sisu saab koos täiendada (blogis saab vaid postitust kommenteerida!). Wikides on sageli võimalik tellida lehekülge infovoona. Wiki lehekülgi saab muuta ka interaktiivseteks esitlusteks (nt. PBWiki portfooliod).

3. Sotsiaalsed repositooriumid (nt. Youtube, Flickr, LeMill, Slideshare) lubavad laadida õppetusliku sisuga materjale avalikuks kasutuseks, märksõnad ja otsimise/lehitsemise võimalus ning repositooriumitest tellitavad infovood loovad võimaluse luua ka integreeritud õppematerjale (nt. Splashcast, Slideshare) või kuvada õppematerjalide voogu vookogudes, blogides jt. ühise töötamise keskkondades.

4. Sotsiaalsed järjehoidjad (nt. CitULike, del.icio.us) lubavad märksõnadega luua märksõnapilvi erinevates kohtades asuvate materjalide järjehoidjatest.

5. Sotsiaalse suhtlemise vahendid (Gabbly.com) loovad võimaluse repositooriumites asuvate materjalide juures jututoa akna kaudu suhtlemiseks. Spetsiaalsed tarkvarad nagu Gliffy.com, Vyew.com lubavad õpiobjekte suhtluse ajal luua ja nende üle arutada, luues nii vajaliku interaktiivsuse ning ühise teadmuse konstrueerimise võimalused ka õppijatele.

6. Üheskirjutamise vahendid nt. Zoho või google.docs lubavad õppematerjale (tekstidokumendid, andmetabelid) mugavalt veebipõhiselt luua (nt. ka ühiselt) kui ka publitseerida veebilehena. Õppijatele saab juba dokumendi loomise ajal anda kas osalemise või vaatamise õigused.

7. Esitluste salvestamine võiks toimuda nt. audiosalvestusena ka esitluse käigus. Mikrofoni funktsioon on olemas paljudel mälupulkadel. Samuti tasuks mõelda ühesloometegevuse salvestisite tegemisele, mida saab hiljem taasesitada ja kasutada õppematerjalina.

From http://safari5.bvdep.com/0672325551/ch01lev1sec2

http://ltc.umanitoba.ca/wordpress/

http://teaching.mrbelshaw.co.uk/

http://www.teachinghacks.com/2006/10/27/homework-casting

Dr. Scott McLeod’s blog Dangerously Irrelevant.
http://scottmcleod.typepad.com/dangerouslyirrelevant/2007/01/100_proficiency.html

Info filtreerimine

From http://www.teachinghacks.com/

http://ltc.umanitoba.ca/wordpress/?p=26

From http://infotangle.blogsome.com/2005/12/07/the-hive-mind-folksonomies-and-user-based-tagging/

http://www.teachinghacks.com/category/online-tools/bookmarks/

Ankurdamine märksõnadega: paljud web 2.0 süsteemid võimaldavad lisada kasutajatel märksõnu, mis aitavad mitte ainult meeles pidada info sisu, vaid lubavad ka uuel moel luua juurdepääsu teie poolt ladustatud materjalidele või nende järjehoidjatele (nt. Youtube, Slideshare, Flickr, blogipostitused, del.icio.us, CiteULike)

Juurdepääs kõikjalt: uued web 2.0 vahendid lubavad materjale ladustada nii, et kasutajal on oma infovoogudele, objektidele ja võrgustikukaaslaste infole alati veebipõhiselt juurdepääs ja ka täiendamisvõimalus erinevatest arvutitest.

Rühma poolt kogutud info: rühmale ühise märksõna valimisel ja selle järjepideval kasutamisel on võimalik tõmmata rühma poolt kogutud infovooge. Märksõnana võiks pigem kasutada kursuse koodi – sel juhul jääb kogutud info kättesaadavaks ka järgnevatel kursustel.

Võrgustikud: sotsiaalsetes repositooriumites on võimalik luua kasutajate võrgustikke ning kasutajad saavad jälgida/lehitseda seeläbi omale meelepäraste kasutajate materjale ning seeläbi kujuneb ühtne teadmusruum.

Ühine kasutajakonto: Mitmed asutused on ühiseks infokogumiseks sotsiaalsetes süsteemides kasutusele võtnud ühise konto (nt. del.icio.us). Seda võib teha koolides ka ainesektsiooni õpetajate huvides. Kontole on vaatajana ja lehitsejana alati juurdepääs ka õpilastel, näiteks saab selliseid infovooge tellida oma vookogusse või ajaveebi. Ühise kontoga saavad õpilased teha ka rühmatööd ning õpetaja saab jälgida tegevuse edukust tellitud infovoo kaudu.

Märksõnade lehitsemine ja avastamine: Märksõnad võimaldavad luua uutmoodi juurdepääsuteed infole ja selle kogujate juurde. Kuna ühele objektile lisatakse alati rohkem kui üks märksõna, siis võib ühe märksõna abil leitud objekt juhatada teid terve hulga teiste objektideni, millel on lähedane märksõna.

Märksõnapilved: erinevatest märksõnadest moodustub pikemaajalisel info ladustamisel märksõnapilv, mis pole efektiivne mitte üksnes info taasleidmisel, vaid annab aimu ka info ladustaja teadmusstruktuuridest ja erinevat tüüpi info olulisustest tema jaoks. Märksõnapilv annab aimu ka inimese huvidest ja on üheks viisiks huvidepõhise sotsiaalse võrgustiku liikmete leidmisel.

Hinnangu andmine e. reitimine: paljud sotsiaalsed repositooriumid lubavad kasutajatel lisada objektile juurde hinnangu. teistele kasutajatele on selline tärnidega või punktidega esitatud info oluline objekti headuse hindamisel.

Viidete koondamine: eraldi kasutajate järjehoidjad või vookogud saab ühitada kui eksportida vookogust välja postituste voog ja seejärel importida erinevad vood kokku uuele kontole. Nii moodustub lõpuks ühine märksõnapilv.

Voogude arhiveerimine: voogude arhiveerimiseks salvestatakse need (tavaliselt eksport käsu abil) oma arvutisse. Arhiveeritud vooge saab koguda ja koondada ühtsesse desktopipõhisesse vookogusse

From http://www.adammathes.com/academic/computer-mediated-communication/folksonomies.html

Martin Sillaotsa delicious’i tegevused

http://martinsillaots.wordpress.com/

Activity: Märksõnad õppimisel

Vahendid: del.icio.us, märksõnapilved, docs.google.com, veebilehed materjalidega, C-map tool, LeMill
Tegevuse eesmärgiks oli projektõppe käigus sotsiaalse järjehoidja võimaluste kasutamise õppimine loomaks/kasutamaks oma märksõnapilvi projekti loomisel ja mõtestamisel.
1. Õpetaja loob näit. google.docs vahenditega õppematerjalid ja tunni kavad.
2. Õpetaja loob delicious’i konto ja lisab sinna õppematerjalid, millel on üksikud märksõnad. Kui märksõnu on liiga palju, pole õpilastel võimalik oma märksõnu lisada.
3. Õpilased loovad delicious’i kasutajakontod. Tähtis on, et õpetaja teaks, milliseid kasutajanimesid õpilased oma kontodes kasutavad (kui ei kasutata tõelist nime).
4. Võrgustiku loomine. Õpetaja tutvustab õpilastele tööjuhendis oma kasutajakonto nime ja õpilased lisavad õpetaja oma personaalsesse võrgustikku. Õpetaja näeb neid nüüd enda sõpradena ja saab nad lisada ka oma võrgustikku. Õpilased loovad ka omavahelisi võrgustikke rühma piires.
5. Õpilased kopeerivad õpetaja võrgustikust sinna paigutatud õppematerjalide järjehoidjad. Õpetaja võib töö käigus (nt. iga nädal) avada uue järjehoidja.
6. Õpilased avavad õpetaja osutatud materjalid (nt. kuidas projekti teha), loevad läbi ja lisavad materjalile lugemise järel oma märksõnu juurde. Õpilastele peab seletama märksõna olemust – see pole tekstist kopeeritud sõna või lause. Õpilased kirjutavad ka materjalile oma annotatsiooni (Notes).
7. Õpilased loovad/koguvad oma projektiga seotud materjalid ja lisavad neile märksõnad ja annotatsioonid oma järjehoidjas. materjali loomine võiks toimuda üheskirjutamise vahenditega.
8. Õpilaste poolt kogutud märksõnad näitavad õpetajale õpilase teadmuse kujunemist.
9. Õpetaja soovitab õpilastel ka märksõnu süstematiseerida (bundles).
10. Õpetaja uurib iga märksõna kaupa, millised järjehoidjad on eri õpilased sellega seoses lisanud, milliseid teisi märksõnu on kasutatud ja milliseid kommentaare selle märksõnaga lisatud järjehpoidjad sisaldavad.
11. Õpilased peavad oma loodud märksõnapilve kasutama oma projekti tegevuste põhjendamisel, kus nad saavad navigeerida oma delicious kontol et selgitada ja tutvustada projekti. Tähendusrikkad märksõnad ja organiseerimise oskus aitavad õpilasel infot paremini meenutada.
12. Märksõnapilve võib õpetaja edasises tegevuses kasutada mõistekaardi loomise vahendina. Mõistekaarte saab kasutada näiteks projekti esitlemisel.

Enesejuhtiv individuaalne tegevus

Example from T.Mortensen and J.Walker:
Mortensen, T., & Walker, J. (2002, March). Blogging thoughts: Personal publication as an online research tool. In A. Morrison (Ed.), Researching ICTs in context. InterMedia report. University of Oslo, Oslo. Retrieved June 29, 2005, from http://www.intermedia.uio.no/konferanser/skikt-02/docs/
Researching_ICTs_in_context-Ch11-Mortensen-Walker.pdf

Ühestegevused

Järgenavlt on toodud viited üliõpilaste poolt loodud ja katsetatud ühestegevuste mustrite juurde:
Pereraadio sotsiaalne keskkond
http://tudengpia.blogspot.com/2007/05/tegevusmuster.html

Õpperühma ühine vookogu
http://www.pageflakes.com/pia

Pereraadio wiki
http://pereraadio.pbwiki.com/

Selgitused ühistegevuse kirjeldamiseks rühma vookogu, pereraadio sotsiaalse keskkonna loomisel
http://docs.google.com/View?docid=dfqdxvdj_4dbcbfk
Hommikuprogrammi tegijate blogi
http://megaherts89.blogspot.com/

ACTION: Reflecting lectures/presentations

* Instead of a reflective written journal, allow students to share their reflections about the lecture through audio

Some activities occur under lecture and podcast activities.

ACTION: weblog publishing???

Needs to be created

Also examples of iCamp trial 1

Blogs in education links
http://www.learnnc.org/lp/pages/timesaver0501

http://escrapbooking.com/blogging/index.htm

Example
http://sicheiiyazhi.com/

The primary tool will be blog reading and blog writing. Using Google Reader, I will be asking students to start “sharing” articles from blogs they find interesting, challenging, controversial. In their blogs, I’ll be asking them to make bi-weekly entries about “what’s got me thinking” lately. As they read through blogs (and I will ask that they subscribe to a few mainstream news feeds, too), I want them to write about the articles/events/issues that got them thinking, or upset, or worried, or questioning over the last two weeks.
I also want them to keep a del.icio.us (or other) link archive of websites and articles that may want to pursue further (tagged “research” or something like that).
Finally, I want them to contribute to the class wiki on a page called “possible research paper topics” where they submit annotated entries on issues they have found interesting (with links back to their relevant blog posts and/or link archive tags).

ACTION: Collaborative authoring in wiki
http://www.wikiineducation.com/display/ikiw/Home

*The Collaborative Writing Projekt
*Using a wiki in research
*Wikis in Education Case Study
*Wiki Tool Within a Course Management system
*Constructing science knowledge using a wiki
*Wiki-based collaboration and academic publishing

http://www.wikiineducation.com/display/ikiw/Ways+to+use+wiki+in+education

ACTION: Project development with peer feedback
Wiki makes it easy for students to write, revise and submit as assignment, since all three activities can take place in the wiki. A student can be given a wiki page to develop a term paper, and might start by tracking their background research. This allows the teacher, and peers, to see what they’re using, help them if they’re off track, suggest other resources, or even get ideas based on what others find useful. Next, the student can draft the paper in the wiki, taking advantage of the wiki’s automatic revision history that saves a before; after version of the document each time s/he makes changes. This allows the teacher and peers to see the evolution of the paper over time, and continually comment on it, rather than offering comments only on the final draft. When the student completes the final draft, the teacher and peers can read it on the wiki, and offer feedback.

ACTION: Group authoring
Using a wiki “pulls” the group members together to build and edit the document on a wiki page, which strengthens the community within the group, allows group members with overlapping or similar ideas to see and collaboratively build on each other’s work. It also allows all group members immediate, equal access to the most recent version of the document.

ACTION: Track a group project

Considering students’ busy schedules, a wiki is very useful for tracking and completing group projects. It allows group members to track their research and ideas from anywhere they have internet access. Give each group a wiki page in which to write the paper itself, and give each member of the group a separate page to track his/her research and ideas for the paper. The “paper” page lets you see how the group is working collaboratively to construct the paper, and the individual pages let you track how each group member is developing his/her contribution to the paper, and gives you a place to leave feedback and suggestions for each student. If you use the individual pages this way, you may want to restrict view access for each student’s indvidual page to only you and that student.

ACTION: Data Collection

Because of its ease of editing, a wiki can be very useful for collecting data from a group of students.

ACTION: Review classes; teachers
A place for students to collaboratively write reviews of courses they’ve taken.

8. Activities related to assessment and evaluation of learning

Digication has the expected online classroom features, such as enabling students to submit assignments and teachers to control security settings.
http://www.digication.com/home/

9. Activities related to organizing, monitoring and supporting learning

ACTION: Monitoring community-formation

ACTION: Monitoring one’s community
This may take place through dashboards
http://www.webmonkey.com/webmonkey/06/12/index4a_page4.html?tw=design

Some of my own examples how the person interested in community building might use the dashboard are here:
http://tihane.wordpress.com/2007/01/25/traffic-magnet-phenomen/

ACTION: Dashboard analysis in blog

ACTION: Vizualising social networks

ACTION: Planning for synchronous appointment

Regulating appointment-time and -tools for synchronous appointment

Regulating technical requirements for synchronous appointment

ACTION: Organising learning

*Scaffolding Student Collaboration for Group Wiki Projects

ACTION: Monitoring homereading
Instead of spending class time pretending that students have read the material, teacher asks them to blog while they are reading to encourage active reading, but also to provide them some space to be comfortable as writers. Teacher gives them some guided questions, and she grades them only on the depth of their responses. They receive 2 points for every original post and 2 points for every comment they make on the posts of others.
http://blogsforlearning.msu.edu/articles/view.php?id=3

ACTION: Facilitating learning in blogs

Feeds in blogs relate facilitator with the individual students.

Facilitator can broadcast tasks and monitor the students’ learning.

[icamp]

Figure: An earlier attempt of visualising learning activity structure possibly usable in iCamp

Example

teacher-student tutoring with Skype and View
http://classroomchange.blogspot.com/2006/11/vyew-classrooms-adventure-into-online.html

About one month ago, I asked five students to participate in an online experiment utilizing Skype and an online interactive whiteboard called Vyew . Vyew is a free, always on collaboration and web conferencing site that allows individuals real-time desktop sharing and capturing. Vyew has many cool features such as desktop sharing and the pen, and you can talk and look at the person/people you want to. I met with this small group of students, and we began what was essentially on online tutoring session for an upcoming essay. We did nothing that had not been done during the course of a classroom session, except we were all in our individual homes.One month later, this concept of online collaboration has taken on a life of is own. Just last night, twenty sophomores from my A.P. European History classes, met online and did a Skype – Vyew session in preparation for an essay exam today. The remarkable thing is, I was not even a part of it. Individual initiative got last night’s conference off the ground. More power to the students! The best way to study for tests is to discuss questions with other students. Sometimes, you answer their questions and other times you get yours answered. The power of skype and vyew allows students to interact the same as, if not better than, being face to face to the other students.

Example

Laura Gibbs, Univ. of Oklahoma

I have many different blogs I use in conjunction with my online courses, but probably the most important is my CLASS ANNOUNCEMENTS blog.

I blog one set of announcements every day, and the students can see the blog at the course website (via javascript), in Bloglines feed reader (they all use Bloglines for their class blogs), inside Desire2Learn (our course management system – I use javascript to make the announcements display there), or by email (I use Feedburner which allows students to subscribe to the announcements by email if they prefer – some students, especially older students, rely on email a lot).

So I update the daily announcements every day in ONE place, and the students can encounter the announcements in FOUR different places: this really works! my students actually know what’s going on as a result. plus I can include links, images, etc. I always include at least one image to make the announcements fun and/or nice to look at.

here is the raw blog: http://bestmoodle.net/b2/index.php

here it is displayed at the course website: http://www.mythfolklore.net/3043mythfolklore/