Blogid

Eestikeelne nimetus sotsiaalsele publitseerimiskultuurile ja selle tulemitele, mis viimasel ajal veebikeskkonnas jõudslt on levinud ei ole veel jäigalt stabiliseerunud. On püütud juurutada ‚ajaveebi‘ mõistet, kuid ilmselt jääb tulevikus võidutsema võõrkeelne ‚blogi‘ ja verb ‚blogimine‘. Blogi ehk algse nimetusega ‚web log‘ on avalikult publitseeritud kronoloogiliselt sündiv sissekannete jada kas oma mõtete või ideede jäädvustamiseks. Blogi võimaldab inimestel nii enda tegevusi ja mõtteid väljendada, kui ka leida neile vastukaja kommentaaride näol. Blogi nime all tuntakse eelkõige teksti (ja illustratsioone) sisaldavat meediumi, eristatakse ka pildiblogi (photoblog) või videoblogi (vlog).

Kuna blogid on veebimaastikul veel suhteliselt uueks nähtuseks, on paljud värsked blogiomanikud esmahetkel ülearu ootusrikkad blogi kui suhtlusmeediumi rollis. Pigem on blogid passiivse järgimise ja vähem suhtlemise keskkonnaks. Seega ei maksaks oodata, et blogi on foorumi aseaine mõtete vahetuseks. Blogija võib küll ajaveebi pidada eelkõige enesereflektsiooni eesmärgil, kuid ta on alati teadlik, et tema poolt loodud mõtted võivad potensiaalselt jõuda mõttekaaslasteni. Blogid on seega omamoodi mõttekaaslastest või oponentidest teadlikkuse kujundamise ja võimaldamise vahendiks. Erinevalt wiki-dest ei ole ajaveebides harilikult võimalik salvestada erinevaid postituse versioone.

Blogide olemuse kohta kehtib hulgaliselt väärkujutlusi – näiteks väga paljud blogijad usuvad esimesel hetkel et blogi on keskkond, kus saab enda poolt leitud artikleid talletada. Selline nähtus on arvatavasti seotud paradigmaga, kus informatsioon kui väärtus on meie omand. Loomulikult blogid seda võimaldavad, kuid kui asi piirduks üksnes teiste poolt välja öeldu kopeerimisega oma blogisse, siis oleks tegu vaid informatsiooni kloonimisega, mille lõpptulem muudab küll mõned kirjutised kättesaadavamaks kui teised, kuid toodab ka informatsioonimüra – kui kirjutis on algsest kontekstist eraldatud, on raskem selle tõesust kontrollida ja autorini jõuda. Seega on soovitav informatsioonile, mida teiste blogidest leitakse ja enda ajaveebis edastatakse, lisada oma tähendused (kommentaarid, miks seda blogitakse) ja kindlasti tuleks viidata algallikale. Teine müüt blogide kohta on seotud veebilehe funktsioonidega. Blogides on võimalik luua mitmeid lehekülgi, kuid blogi on eelkõige ajas muutuv, mitte püsiv ‚veebinägu‘.

Ajaveebi näo loob kasutaja või kasutajaskond nii autorite kui kommenteerijatena. Korraldatakse ka ajaveebide konkursse (näiteks haridusalaste ajaveebide kogukond edubloggers valib igal aastal välja parimad valdkonna ajaveebid).

Ajaveebide vorme on erinevaid ning mõned neist kombineerivad endaga teis sotsiaalse tarkvara tüüpe näit. foorumeid, vookogusid, failide repositooriume jne. Laiemalt kasutust leidvatest blogiteenuse pakkujatest võiks soovitada WordPress.com ja Blogger.com tarkvara, Elgg.net sisaldab lisaks ajaveebile ka mitmeid portfoolio tunnuseid, Bloglines.com pakub blogi kõrval nii vookogusid kui ka foorumeid jne. Blogi tarkvara võib seadistada ka oma serverisse, kuid teenusepakkujad nagu WordPress loovad näiteks lisavõimaluse püüda rämpspostitusi, jälgida kommentaaride vooge ja tellida märksõnavooge teistest sama teenusepakkuja ajaveebidest.

Mis iseloomustab blogisid:

Blogroll – tagurpidises kronoloogilises järjekorras postituste lehekülg, mida on võimalik tellida infovoona teistesse ajaveebidesse või vookogudesse.

Tag – märksõna, mis lubab iga ajaveebi postituse sisu autori jaoks määratleda ja selekteerida postitusi selle alusel. Märksõnavoo tellimine või märksõnade järgi lehitsemine on üks viise, kuidas sarnast märksõna kasutavate inimeste postituste vahele kujunevad sotsiaalsed otseteed informatsiooni liikumiseks.

Permalink – blogipostituse aadress, mis osutab postitusele isegi kui see ei asu enam blogi aktiivsel lehel vaid arhiivis, näiteks kui viitate uuemas postituses vanale postitusele, lisandub vana postituse kommentaaridesse viide, mis osundab kommentaarile uuemas postituses või kellegi teise ajaveebis.

Blogosfäär – blogide sisust koosnev ‚universum‘ infosfäär, mida erinevad otsingumootorid nt. Technorati.com märksõnade alusel kasutavad.

Ajaveebide kasutusvõimalused on laialdased. Kui esimesed blogijad olid pigem ajakirjanikud, siis tänapäeval võib tuua näiteid eri valdkondadest. Majandus: firmad varustavad teatud populaarseid blogijaid uute tasuta mobiilimudelitega eeldusel, et blogijad kasutavad ja kommenteerivad nende toodangut (nn. viral marketing ehk. viirusturundus) bränditeadlikkuse kujundamiseks. Poliitika: valimiskampaaniad ajaveebide rakendamisel, kus poliitikud propageerivad oma ideid. Klubitegevus: sõpruskonna filmi- või retseptiblogi, kuhu valitud liikmed saavad postitada arvustusi või toidukirjeldusi. Reisikirjad: turismiblogid, seiklejate blogid, ekspeditsioonipäevikud. Teadus: uute ideede genereerimise ajaveebid ja nn. teaduspäevikud, tulevikus ka uus sotsiaalne artiklite avaldamise ja ideede reflekteerimise meedium. Mood: fotoblogi, mis on moes täna erinevates maailma paikades. Haridus: blogi kui monitooringuvahend enesereflektsiooniks ja oma õpitegevuse tõendamiseks.

Ajaveebi juhend

Bartlett-Bragg (2003) toob oma artiklis välja blogi kui teadmuse loomise keskkonna etapid. Tema poolt soovitatud etapid on aga pigem teoreetiliselt tuletatud ja kindlasti ei pruugi nende järgimine blogi rakendamisel teie õppetöös täpselt samasuguseid etappe kaasa tuua.

Blogi loomine


Luuakse oma blogi. Tehakse algust oma tegevuste meenutamise ja jäädvustamisega. Selle toetamiseks võiks pakkuda õppijatele struktureeritud küsimuste malle. Õppijaid julgustatakse jagama oma blogiaadressi teiste õppijatega. Et õppijaid mitte ära ehmatada, teeb õppejõud neile selgeks, et ei loe blogisid regulaarselt. Sissekanded õppeblogis on reeglina suunatud eelkõige õppejõule. Blogi postituste eesmärk on anda võimalus õppijal ja õppejõul süvitsi käsitleda teemasid, mida pole klassis piisava põhjalikkusega käsitletud, kuid mis pakuvad õppijale huvi.

Enesevaatlus


Õppejõud julgustab jätkama blogi sissekannete tegemist. Õppijad hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma emotsioonide ja kogemuste hindamisele. Blogimisele võiks kulutada tunni algusest 15 minutit. Blogimist peaks toetama struktureeritud küsimustega. Rõhuasetus peaks olema enesevaatlusel. See nihutab tähtsuse õppejõu jaoks blogimiselt enese jaoks blogimisele. Kasvab õppijate teadlikkus, et blogil võib olla palju lugejaid.

Refleksiivsed monoloogid

Selles blogimise etapis algab refleksiivne enesevaatlus. Blogimise harjumuse kujundamiseks jäetakse sellele tegevusele 15 minutid tunni algusest. Õppijale antakse blogi postituste loomiseks suuremad vabadused – esitatakse vaid soovituslik postituse teema. Selles faasis on enamik õppijaid valmis aktiivseks blogimiseks ja teiste klassikaaslaste blogipostituste kokkuvõtvaks arutamiseks. Siiski võivad pinnapealsed õppijad olla tõrksad kirjutama süvitsiminevaid postitusi ja kinnisema natuuriga õppijad ei soovi avaldada oma meeleolusid ja tundeid blogis. Emotsioone väljendatakse peamiselt õppimise kohta ja need pole suunatud otseselt lugejale. Postitustes hakkab kujunema oma stiil, paljud õppijad kujundavad postitusi kui väikseid artikleid. Blogimine on muutunud harjumuseks ennast väljendada.

Refleksiivsed dialoogid

Õppijad on üha enam valmis süvitsiminevaks reflektsiooniks oma ideede ja tegevuste üle. Õppijaid tuleks suunata mõtlema, kes on nende lugejad ning kuidas sobib nende kirjutamisstiil eeldatavale lugejaskonnale. Blogimiseks klassis enam aega ei kulutata. Õpilastel on kujunenud soov blogida ja nad on ise vastutavad oma blogi postituste teemade ja sisu üle. Siiski võivad mõned blogijad vajada tagantsundimist, et postituste sooritamine ei jääks unarule. Blogijad omandavad oma ‚hääle‘. Õppijad on teadlikud oma teadmistest ja kirjutamisstiilist. Õppijad loovad postitusi, et algatada teadmuse loomiseks dialooge kaaslastega.

Teadmusartifaktid

Õppijad kirjutavad omandatud teadmistest ja toetavad lugejaid omapoolsete soovitustega, kust saada lisa. Õppijad loevad järjekindlalt teineteise blogisid ja kommenteerivad neid, jagades kogemusi ja arvamusi. Õppijad on teadlikud, et nende blogi ja nende loodud teadmus on osa suurest blogosfäärist – nende roll on olla nii teadmuse looja kui ka teadmuse interpreteerija teistest blogidest. Õppijad on tänu blogimisele omandanud kriitilise mõtlemise oskuse ja enese tegevuse reflektiivse jälgimise harjumused.

Näide blogide sidumisest kursuse tegevusse.

Üks vastus to “Blogid”

  1. Oleg Says:

    Kas “Blogroll” ei tähenda mitte väliste linkide nö kollektsiooni? Eesti keeles siis põhimõtteliselt lihtsalt “Lingid”?

    Tundub, et Google poolt leitud definitsioonid toetavad minu teooriat:
    http://www.google.com/search?hl=en&defl=en&q=define:Blogroll&sa=X&oi=glossary_definition&ct=title

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: