Author Archive

Tagasivaade kursusele lähtudes tudengite poolt täidetud küsimustikest

oktoober 31, 2007

Kuigi üldiselt ei ole tavaks jagada tagasisidet küsimustikele ja üldistada vastuseid, on see tegelikult vale. Õigete evalvatsiooni printsiipide kohaselt tuleks siiski tulemusi tutvustada ka osalejatele endile. Järgnevalt toon välja olulisemad aspektid, mis anonüümselt kursusel osalejate seas läbi viidud küsimustikust välja välja tuli.

Enamik tudengeid tulid kursusele „ E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad“ ootusega saada ülevaadet erinevatest töövahenditest, mida oma töös edaspidi kasutada või õppetöös rakendada. Loodeti, et kursusel osalemine tõukab neid rohkem oma õppeprotsessis web2.0 vahendeid kasutama. Kuid oli ka tudengeid, kes polnud e-õppega kunagi kokku puutunud ning ootused kususele olid suuremad, kuna huvi pakkusid kõik e-õppe aspektid – vahendid, metoodikad, keskkonnad.

Kuidas kursus vastas ootustele? Suurem osa tudengeist tunnistas, et ootused täitusid ja rohkemgi veel, kursus üllatas positiivselt. Saadi teadmisi vahendite kohta, kuid muutus ka mõtlemisviis ning boonusena lisandusid ideed, kuidas oma töös ja koos õpilastega õppetöös web2.0 vahendeid kasutada. Kuid oli ka neid, kes tunnistasid, et kõik ei läinud päris nii nagu loodeti. Oleks võinud olla pisut rohkem e-õppe metoodikatest ja vähem tehnoloogilistest vahenditest. Liiga palju vahendeid oli mitmete tudengite mure, kuna vahendite rohkuse tõttu ei jõudnud kõigisse süvitsi minna, mistõttu võisid jääda teadmised vahendist pealiskaudseks. Tudengitele, kelle tehnilised oskused olid nõrgemad, oli kursuse tempo natuke kiire. Veel mainiti, et kontaktpäevi oleks võinud olla rohkem.

Ootused õppejõule jagunesid kaheks. Suurem enamus nägi õppejõus vaid suunajat ning teenäitajat, mistõttu suuri ootuseid ei olnud. Ja sellele rühmale õppejõudude tegevus ületas kõik ootused. Kuid väiksem seltskond ootas õppejõult veel enam tagasisidet, suunamist, tehnilisi oskusi. Mistõttu kõik ootused ei täitunud.

Mitmele tudengile oli väljakutse avalikult esineda ja oma töid kaitsta klassi ees, oma kodutööde avalikult välja panemine ajaveebi, et seejärel jääda õppejõu tagasisidet ootama. Ka rühmatöö sooritamine kaugõppe vormis, valdavad Interneti vahendusel, kujunes mõnel grupil oodatust keerulisemaks.

Kursusele tulles olid vähesed tudengid kokku puutunud web2.0 töövahenditega. E-posti teenuse pakkujad, fotode ja videorepositooriumid ning ajaveebid olid enimlevinumad esindajad tudengite seas. Väga vähesed olid kokkupuutunud ühesõppe keskondade või agregaatoritega. Seevastu aga pärast kursuse lõppu otsustasid tudengid kindlasti edasi kasutada oma õppimisprotsessis ja töös enim blogisid, sotsiaalseid järjehoidjaid, veebipõhiseid kontoritarkvarasid, agregaatoreid ja ühesõppe keskkondasid. Need vahendid kattusid ka suures osas sellega, mida peeti enesejuhitavat õppimist toetavateks vahenditeks – esikohal blogi, järgneb agregaator ja sotsiaalne järjehoidja del.icio.us.

Enesejuhitava õppimise plusside ja miinuste osas olid õppijad üksmeelsed. Miinuse all märgiti läbivalt asjaolu, et enesejuhitav õppimine eeldab suurt enesedistsipliini ja motivatsiooni. Lisaks ka see, et vahel võib ülesannet lahendades hätta jääda, siis pole kelle poole pöörduda, et abi saada. Plussina nähti samuti ühiselt – õpilasel on vabadus valida endale ise töövahendid, keskkonna, aja ja põhjuse õppimiseks, õpilasel on piiramatud võimalused. Samas möönis üks tudeng, et selline vabadus võib olla ka miinus, sest see kõik oleneb inimesest endast ja tema vaatenurgast ja kõigile selline vabadus ei sobi.

Õpilepingut pidasid tudengid oluliseks, kui kolm erandit välja arvata. Leiti, et oma mõtete kirjapanemine enne ülesande täitmist on kindasti kasulik, mõtted saavad konkreetse kuju ning hiljem on hea oma arengut läbi tegevuse jälgida.

Kokkuvõttes võib öelda, et kõik küsimustike vastajad andsid väga palju uusi mõtteid seoses kursuse korraldusega ning kõikidest oli väga palju abi. Loodetavasti leidis kursuselt igaüks enda jaoks midagi.