Author Archive

Ilmus haridustehnoloogia käsiraamat

märts 31, 2009

Mida teha, kui sul on kriidiallergia?

Ilmus raamat Tiigriõpe – Haridustehnoloogia käsiraamat koolidele.

Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud märkusi, nagu oleks Eesti haridustehnoloogilise innovatsiooni lipulaev Tiigrihüppe Sihtasutus ennast lepavõssa mugavasti kerra tõmmanud ja tukkuma jäänud. Mis siis haridustehnoloogias sündimas on, mida uut koolidele õpitehnoloogiate vallas pakutakse?

Hea uudis on see, et Eesti haridustehnoloogia uurijad, arendajad ja aktiivsed arvuteid kasutavad õpetajad on Tiigrihüppe toetusel kokku pannud raamatu “Tiigriõpe – haridustehnoloogia käsiraamat koolidele” (Ilo Print, 2009).

Raamat on üles ehitatud mitte aine-, vaid tegevusekeskselt, sest enamik soovitatud metoodikaid on kasutatavad läbiva IKT teema tegevuste sooritamiseks mitmetes ainetes. Raamat annab lühiülevaate, miks neid meetodeid võiks koolis kasutada ja pakub praktilisi näpunäiteid, kuidas seda teha.

Rida raamatu peatükke on tulevikutehnoloogiate rakendamisest – õpetatakse kasutama personaalseid keskkondi, pakutakse sotsiaalse tarkvara kasutusvõimalusi, antakse ideid õpilaste probleemilahendamise oskuste ja loomingulisuse virgutamiseks jpm. Raamatust saavad innustust nii õpetajaks õppivad noored, kui ka praktiseerivad õpetajad.

Raamat jõuab peatselt Tiigrihüppe SA poolt tasuta igasse kooli.
Teistel huvilistel on võimalik raamatu veebiversiooniga tutvuda:

View this document on Scribd

Raamatus rohkelt ka Web 2.0 näiteid.

Advertisements

web 2.0 plussid/miinused

jaanuar 30, 2008

Viimastel päevadel on mulle silma hakanud mõned artiklid Web 2.0 plussidest ja miinustest, mida tasuks lugeda ja mille üle järele mõelda.

Esimene artikkel on teie poolt postitatud Koolielu lugu blogide konkursist õpetajale. Silmitsesin neid blogisid ja kummitama jäi küsimus – mil määral me võime õpetajana õhutada klassi ja õpilaste tegevuste visuaalset näitamist blogides? Kas selles ei ole riski õpilaste privaatsusele? Kas see õhutab ka halbu inimesi? Tundub, et suures Web 2.0 õhinas on jäänud kehtestamata teatud mängureeglid. Kas me vajame neid reegleid?
http://www.koolielu.ee/pages.php/0710,19883

Teine artikkel käsitleb blogi kui võimalikku turundamiskeskkonda. Selle autor üritab näidata,, et pigem ole parim oma kitsas nishis, kirjutada sügavasisulisi artikleid ning et väga raske on sul eksperdina võidelda blogosfääris massiliselt ilmuvate postitustega, mis võivad ikkagi sinu postitustest paremaks osutuda.
Huvitav on soovitus, et kustutada kõik vähegi negatiivsed kommentaarid oma blogist.
http://www.useit.com/alertbox/articles-not-blogs.html

Sama teemat web 2.0 võimalikust ebaefektiivsusest ärile käsitleb ka järgmine artikkel:
http://www.useit.com/alertbox/web-2.html

Kuigi mina ise äriga ei tegele, jäid silma mõned aspektid:
– kokkumiksitud vood (mashups) võivad brandide selgepiirilist olemust hägustada – st. alati on võimalus, et kasutaja ei märka teie brändi endale tõmmatud infovoos, kus see asub segamini teiste brändidega
Isiklikult tunnen inimesi, kes on suurfirmade (Nokia) teenistuses, sest on tuntud blogijad – firma saadab neile tasuta uusi versioone oma tootest, sest nad kommenteerivad nende kasutust ja teevad nii reklaami ka tootele.

Viimane valdkond on teadus. Ise pean blogi juba aastajagu ja olen selle edukusega nii endale kui ka oma tuntusele teatud nishi uurijana üsna rahul.
Allolev artikkel käsitleb mitmeid plusskülgi ja hirme seoses teaduse liikumisega avalikesse blogidesse ja wikidesse:
http://www.sciam.com/article.cfm?id=science-2-point-0-great-new-tool-or-great-risk

Head lugemist ja mõttearendusi oma blogides, kui need teemad huvi pakuvad.

euni07voru

november 23, 2007

Kursuse tutvustus õpetaja poolt konverentsil.

Kairiti ja Priidu õppijapoolne demonstratsioon personaalsest keskkonnast.

kairit ja priit

Konverentsilt tagasi ja töödest

september 25, 2007

Oleme Terje Väljatagaga tagasi haridustehnoloogia teemaliselt konverentsilt Kreetal.
Mida me kuulsime ja nägime: mõningaid põnevamaid aspekte saab lugeda minu blogi ingliskeelsetest postitustest.
Tore on, et olete alustanud oma kodutööga.
Siinkohal mõned suunised:

1. palun alustage oma tööd 1. kodutöö kohta õpilepingu täitmisest
2. seejärel tehke valmis oma õpitegevuse vahenditest koosnev maastik (näidake eelkõige infovoogude liikumist vahendite vahel)
3. proovige oma maastikus kirjeldada ühte õpitegevuse mustrit (tegevuste jada) ja mõelda, milliseid lubavusi peaks vaja minema töövahendite juures selle tegevuse sooritamiseks (PS. üks lubavus võib olla mitmel töövahendil)

15 sept. start

september 14, 2007

Homme algab magistriõppe kursuse ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ esimene kontaktpäev P-302 ruumis kell 10.00.
Osavõtt registreerunutel vajalik.
Kursuse orienteeruv tegevuskava.

Seekord kursus sügisel

august 9, 2007

Seekord on magistriõppe kursus ‘e-õppe metoodikad ja tehnoloogiad’ Tallinna Ülikoolis sügissemestril.
Kursus toimub septembris ja oktoobris. Kolmel kontaktpäeval tutvustatakse sotsiaalse tarkvara erinevaid rakendusi e-õppes ja magistriõppe üliõpilaste igapäevatöös enesejuhtiva õppimise toetajana.
Kursusel on kaks rõhuasetust: anda esimese aasta magistriõppe üliõpilastele kogemusi enesejuhtiva õppimise planeerimiseks web 2.0 vahendeid kasutades ja tutvustada õpikeskkonna ja õpitegevuste planeerimisel vajalikke tegevusmustrite ja hajutatud õpikeskkondade lubavustepõhise planeerimise tehnoloogiaid.
Kursuse läbinud peaksid oskama luua oma õpirühma jaoks paindlikke õpiruume virtuaalseid veebivahendeid rakendades ning olema loovalt võimelised neid õpiruume õpi- ja õpetamistegevustes kasutama.

plagiaaditarkvarast

mai 30, 2007

Plagiaadi avastamise tarkavara üksikuid tasuta näiteid:

Copifind

Copyscape

ExcelGrader.com

Plagiarism

eBook Maestro

Plagiaaditarkvarade võrdlus

Kui õppijad kasutavad ajaveebi paljudel kursustel?

mai 28, 2007

Täna tekkis veel üks mõte, mida tulevikus kursuste tegija peaks arvesse võtma.

Ei saa eeldada, et igal kursusel on õppijal oma ajaveeb – pigem vastupidi, enesejuhtival õppijal on üks ajaveeb mitme kursuse tarbeks. Näiteks Kristjani ajaveeb. Sel juhul on õppija jaoks pilt selgem, kui õppejõudude jaoks.

Millised on õppejõule plussid ja miinused:

PLUSSID
– õppejõud näeb teistest ajaveebi kirjetest, kuidas üliõpilane teiste õppejõudude kursustel tegutseb ja areneb, see muudab lähenemise õppijakeskseks ja loob raamistiku ka konkreetsetele kodutöödele, mida vastaval kursusel esitatakse
(seda muidugi juhul, kui kõik õppejõud loovad õppijale teatud osas valikuvõimaluse, missugusel teemal end kodutöödes edasi arendada).

Näiteks võib õppejõud näha, kuhu suunas õppija ideed liiguvad ja akadeemilises õhkkonnas pole ka välistatud kursuseväliste soovituste jagamine, kui õppija areng liigub õppejõudu huvitaval teemal. Siit kujuneks akadeemilised koostöövõrgustikud, mis pole hierarhilised.

MIINUSED
– õppejõud on segaduses, milline on tema aine kodutöö õppija ajaveebis

LAHENDUSED
– üliõpilane kasutab iga aine kodutööde sooritamisel spetsiifilist ainekoodi põhist märksõna, mida siis tellitakse infovoona.

Hetkel tekib paljude ajaveebide puhul veel probleeme vastavate infovoogude kokkutõmbamisel paljudest eri tüüpi ajaveebidest, kuid ilmselt on see tulevikus võimalik lahendus.

Kui sellist ainekoodi põhist märgendamist ja enesejuhtivat õppimist kasutada pikema perioodi vältel, siis peaks teoreetiliselt otsingute abil olema võimalik leida ka varasemate aastate õppijate poolt tehtud kodutöid – kui neid mitte plagieerida vaid kasutada inspiratsiooni allikana, on ka siin plussid olemas.

Kus peaks tuutor reflekteerima?

mai 24, 2007

Hajutatud keskkonnas kursuse korraldamisel on üheks põhiküsimuseks, kus peaks tuutor reflekteerima.

MII7008 kursusel, kus tegevus algas individuaalsest ajaveebist ja enesejuhitud õppimisest, oli loogiline valik kirjutada kommentaare iga kursuslase ajaveebi eraldi. Selle peamiseks plussiks oli individuaalne lähenemisviis. Samuti oli minu arvates lihtsam hoida kodutöö, mida ma kommenteerisin ja kommentaar üksteisega seotuna.
Näiteks enesejuhitud õppija õpilepingu dünaamiline tagasiside peaks minu arvates toimuma just iga õppija ajaveebis.

Miinuseks on see, et sageli on ühele üliõpilasele suunatud kommentaarid kasuks ka teisele õppijale.

Seda kommentaaride nägemist saaks ka tehniliselt lahendada, kasutades infovoogude tellimise printsiipi. Mõned ajaveebide mallid wordpressis näiteks võimaldavad tellida eraldi kommentaaride voogu. Kui aga igal õppijal on erinev ajaveebi pakkuja, siis on selline kommentaaride voogude tellimine raskendatud. Samuti tuleks siis, kui tuutor igas õppija veebis kommenteerib, tellida mitmeid erinevaid kommentaaride vooge ja need omavahel kokku üheks vooks muuta (mashups).

Seega, tehniliselt ja tuutorile lihtsam on teine võimalus – kirjutada vastused mitte õppijate vaid kursuse reflektsiooni lehele, sealt siis vastava õppija ajaveebile viidates.

Mis on selle viisi plussiks veel – kui nüüd õppijad vastu kommenteerivad, siis saab kogu seda kommentaaride voogu edukalt ilma miksimata tellida iga õppija eraldi. Muidugi, hetkel on kindlasti piiranguks see, et kõigis ajaveebides pole ühesugused ja ühtlustatud infovoogude haldamise võimalused.

On aga veel üks põhjus, mis tuutor võiks eelistada reflekteerimist kursuse ajaveebis – nimelt, kui õppijad teevad ühestegevust ja nende tulemused ja tegevus on samuti hajutatult nende ajaveebide ja muude keskkondade vahel, ega kuulu samas otseselt kellelegi. Seetõttu oleks parem, kui kõik rühma õppijad saaksid tagasiside ühest kohast – kursuse/tuutori reflektsiooni kaudu. Siin on nüüd tuutori ülesandeks erinevates veebides olevad kodutöö tükid viidetena oma kommentaari juurde põimida.

Seega näen kahte olulist telge:
enesejuhtiv õppimine ja õppija ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine
ühesõpe ja kursuse/tuutori ajaveebis tegevuse/tulemi/õpilepingu kommenteerimine

veel märkusi lubavustest

mai 20, 2007

Kursuse üks põhitelgi oli lubavuse mõistest paremini aru saada. Selle eesmärgi täitis kursus igal juhul.

Mida on teie tehtuga võimalik peale hakata?
Igast joonisest ja kirjutisest saab välja korjata rea lubavusi, mis konkreetse vahendiga seoti kasutajate poolt. Need lubavused loovad web 2.0 vahenditele justkui uue kasutajate pool defineeritud võimaluste pilve.

Oletame näiteks, et del.icio.us-is kategoriseeriksin iga meie poolt kasutatud töövahendi teie poolt välja toodud lubavuste loeteluga (tag-ide abil). Nüüd, kui tuleb uus web 2.0 huviline, siis ta näeks kohe, milline lubavuste viitepilv on seotud vastava vahendiga – see oleks palju suurem kriteerium otsuste langetamiseks, kas vahendit kasutusele võtta oma tegevusmustris või mitte.

PS. Ele võiks sama mõelda oma magistritöö ideega seoses, ainlult vahendite asemel on raamatud.

Lubavuste kohta sain veel paar põnevat mõtet.
Uku kirjutab kommentaaris:

eriti suurt kasu sain sellest, et teadvustus rida võimalusi internetis, mida saab vägagi tulemuslikult rakendada edaspidi. Eriti, mis puudutab just seda kaugelt koolitamist või ühiselt töödega tegelemist. Loodan, et ka minul kujunesid teatud lubavused ja seetõttu on edasine tegevus tulemuslikum.

Minu mõtted selleg seoses on järgmised:
Mis puutub Uku kommentaari, siis lubavustega on selline lugu et nad on nagu “vaheolendid” – ei kuulu nad ei isiku ega tema tegevuste külge otseselt (seega ei saa öelda, et uku lubavused suurenesid), ega ka keskkonna juurde. Ehkki esialgne ökoloogiline arusaam lubavustest on kujundatud Gibsoni poolt, milles ta ütleb, et isikutel ja olenditel on effectivities to interact with the affordances of the environment(effektiivsused keskkonna lubavustega interakteerumiseks), kuid hiljem on sellest ideest edasi liigutud.

Kuid minu arvates..kui me mõtleme, et sotsiaalne tarkvara on selline, mis muutub kasutamisel paremaks (sest inimesed lisavad uusi märksõnu ja avavad uusi juurdepääsuteid), siis see lubavuse definitsioon muutub pisut hägusemaks. Näiteks, võiks ju mõelda, et web 2.0 vahendiga tegevus annabki aja jooksul paljude kasutajate tunnetatud lubavused kuidagi vahendile üle nt. need uued kasutuskogemused muutuvad aja jooksul web 2.o vahendi osaks.

Teiseks, on ka väidetud, et lubavused ei teki mitte üksnes isiku tegevusel tema vahenditega, vaid ka kahe isiku vahelisel tegevusel tajutakse justkui üksteise lubavusi (nt. mis Ukule võiks paremini sobida, kui me suhtleme sotsiaalse tarkvara abil – on minu poolt tajutud Uku lubavused seoses tema kasutajaharjumustega).

Teine aspekt, mis mulle väga põnev tundub, on see, et lubavusi ei tajutagi mitte üksnes ühe vahendi või artifakti kasutamisega seoses, vaid ka mitme töövahendi omavaheline seos läbi infovoogude võib kujuneda üheks teie poolt tajutud lubavuse allikaks.
Näiteks, et lubavus on infovoo tõmbamine sõprade ajaveebidest kokku.

Intersubjektiivsus on üks teema, mis mind on jätkuvalt huvitanud ja minu meelest on lubavused selle intersubjektiivsuse üks ehedaimaid näiteid. Tulles Tallinna Ülikooli oli mul rõõm pidada venia legendi teemal Intersubjektiivsus õpidisainides. Rahvast oli kohal küll vaid näputäis.
Keda huvitab… kuigi sel hetkel ei mõelnud ma veel üldse lubavuste peale, kuid nüüd näen siin mitmeidki seoseid inersubjektiivsuse mõistega. Oleks vaid aega ja vajadust need uued mõtted esitluseks formuleerida 🙂